fbpx

Kutse EMTA-sse, kas karta või olla hoopis vastuvõtlik uutele teadmistele?

Ühel päeval tuli kutse EMTA-st, kuhu pidime koos oma kliendiga minema. Külastuse põhjuseks oli valdkonna keskmisest töötasust oluliselt madalam keskmine töötasu ehk ümbrikupalga maksmise kahtlustus. Maksuameti ootuseks oli, et parandaksime deklaratsioonid ja suurendaksime ametlikult deklareeritud väljamakseid. See tähendab, et võtaksime omaks ümbrikupalga maksmise.

Ilmselt on sarnast asja kogenud paljud ettevõtted, sest selline teavituskampaania kestab juba mõnda-aega. Kuna olukord oli pisut segane, sest teadsime, et ümbrikupalga maksmist ei toimu, siis palusime Maksuametil ennast nende uude ja mugavasse esindusse kohale kutsuda, et saada juurde veel üks hinnaline kogemus.



Enne kohtumist uurisime, mis dokumente või andmeid eelnevalt tutvumiseks soovitakse saada – üllatusena tuli see, et nende ainsaks sooviks oli näha ettevõtte viimase kolme kuu pangakonto väljavõtet. Tundsime koheselt huvi, et miks ei küsita andmeid töölepingute, töögraafikute ja muu sarnase kohta, mis otseselt selgitaks, miks ja kuidas konkreetsele töötajale tasu on arvutatud. Selgitati taaskord, et tegemist ei ole maksumenetlusega vaid konsultatsiooniga ja nad ei saa meid hetkel kohustada dokumente esitama. Kui meie arvates on meie poolt mainitud dokumendid abiks meie seisukohtade paremaks selgitamiseks, siis võime antud dokumendid esitada.

Kui oled enda tööd teinud korrektselt, siis ei ole vaja karta midagi ja ei pea ka midagi parandama! Pead olema enda otsustes kindel ja teadma, mida teed. Igaks juhuks kontrollisime veelkord deklareeritud andmed ja registreeringud üle, et mitte lasta ennast üllatada mõnest puudusest, mis mingil põhjusel kahe silma vahele on jäänud. Kontrolli käigus avastasingi vea töövõttes. Nimelt registreerib teenindusjuht uued töötajad tööregistris tööle, et seadusest tulenev kohustus oleks õigeaegselt täidetud. Kuna aga alati ei ole teada, kas uus töötaja asub tööle täis- või osakoormusega ehk osalise tööajaga, siis tööregistris jääb vaikimisi tööaja määraks töölepigu puhul 1 (üks). Raamatupidajana ei tulnud aga kohe pähegi, et kõik registreeringud tuleks üle kontrollida, sest töötajate liikumine teenindussektoris on päris kõrge. See oligi tegelik põhjus, miks meie esindatav ettevõte kontrolli kutsuti. Põhjus välja selgitatud, dokumendipakk esitamiseks valmis, oli kõik Maksuameti külastamiseks valmis.



Maksuaudiitor selgitas, et võrreldi meie poolt deklareeritud väljamakseid töötajatele, kes on Tööregistris registreeritud tööle töölepingu alusel. Meie poolt tehtud ja deklareeritud väljamakseid võrreldi Tallinnas (samas regioonis) tehtud teiste samas tegevusvaldkonnas (EMTAK kood) registreeritud ettevõtetega ja nende poolt deklareeritud väljamaksetega. Meie poolt tehtud ja deklareeritud väljamaksed olid Maksuameti arvutuste põhjal vähem kui 70% regiooni keskmistest väljamaksetest. Samas ei selgitanud Maksuamet täpselt, milliste ettevõtete andmeid keskmise töötasu arvutamiseks kasutati. 

Lisaks esitas Maksuamet meie poolt avaldatud töökuulutuse, kus olime töötajatele lubanud teatud töötasu ja soodustusi ning manitseti meid deklareerima kõiki tasusid ja hüvesid, mida töötajatele pakutakse. See näitab, et Maksuameti kodutöö oli sõbraliku ja õpetliku kohtumise tarvis väga põhjalikult ette ära tehtud. Esitasime maksuaudiitorile enda seisukohad ja andsime teada, millistes registreeringutes esinevad vead. Nimelt olid osad töötajad, kelle tegelik töökoormus oli 0,3 kuni 0,75 registreeritud tööle täiskoormusega. Pärast ümberarvestusi selgus, et meie poolt tehtud väljamaksed mahuvad siiski Maksuameti poolt seatud normidesse. Ainukeseks kohustuseks jäi parandada töötajate Tööregistri kanded. Külastus lõppenud, tööregistri kanded parandatud, saime maksuaudiitorlt ka kirjaliku kinnituse, mis tõdes, et meie poolt esindatavas ettevõttes on töötasu maksmisega kõik korras ja hetkel ümbrikupalga maksmist ei tuvastatud.



Kokkuvõtteks võin öelda, et toetan Maksuameti tööd ja pingutusi 100%, et kõrvaldada turult kõlvatu konkurents ümbrikupalkade näol.  Sellisel tasemel kontrolli on teinud võimalikuks Tööregister, kus kirjas töötamise liik, tööaja määr, töökoha aadress ja ametinimetus. Liida siia juurde isikustatud TSD andmed ja ongi olemas väga täpne pilt ettevõtte tööjõustruktuurist. Süsteemis on aga üks pisike viga, mis sunnib tööandjaid pidevalt maksuametile valetama. Nimelt osalise töökormusega töötajad, kes töötavad töölepingu alusel ja kelle koormus on kuust kuusse erinev, nende kohta tuleb Tööregistris igakuiselt teha täiendav registrikanne, et registreerida õige töökoormus vastaval töötamisperioodil. Varasemalt oli võimalik töötaja töökoormus deklareerida koos TSD lisa 1-ga, kuid Tööregistri uuendamisega see võimalus aga kadus.

Ettevõtjad, kontrollige enda töövõtteid ja veenduge, et deklareeritud andmed on õiged ja tunduvad loogilised ning on põhjendatavad.  Valige endale raamatupidaja, kes tunneb Maksuameti töövõtteid ja on võimeline teid Maksuametis õiglaselt esindama ja teie õiguste eest seisma.

Maksuametile soovime edu ja ning loodame, et loodud süsteemid muutuksid tulevikus veelgi täpsemaks ning mugavamaks, sest nii saame kokkuvõttes hoida kokku nii tööandjate kui ka Maksuameti enda aega!



Autor: Rivo Kütt